Relatóriu Doing Business 2015 hosi Banku Mundiál rekoñese Timor-Leste hanesan ekonomia ne’ebé buras lalais hodi fasilita harii empreza foun sira

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Porta-Vóz Ofisiál Governu Timor-Leste

Dili, loron 29 fulan-outubru tinan 2014

Relatóriu Doing Business 2015 hosi Banku Mundiál rekoñese Timor-Leste hanesan ekonomia ne’ebé buras lalais hodi fasilita harii empreza foun sira

 

Ohin fó-sai reltóriu Doing Business 2015  ne’ebé Klibur Banku Mundiál hakerek, hodi kompara regulamentu ne’ebé bele aplika ba empreza nasionál hirak tama iha ekonomia 189. Relatóriu ne’e fo konsidera regulamentu hirak ne’ebé hadi’a atividade ekonomika sira no regulamentu hirak ne’ebé limite netik atividade hirak ne’e. Iha relatóriu ida ikus ne’e, ne’ebé hatudu medida hirak atu uza ba fulan Juñu 2014, entre ekonomia 189 sira, Timor-Leste hetan rekoñesimentu hanesan paíz ne’ebé iha progressu hodi hadi’a fasilidade hirak atu harii empreza foun sira.

Tuir hakerek iha Doing Business 2015:

“Timor-Leste, ekonomia ne’ebé hetan liu progressu iha simplifikasaun kona-ba harii empreza foun ida, halo progresu ne’e liu hosi konsesaun balkaun úniku ida (iha lian inglés dehan: one-stop shop). Oras ne’e ema emprezáriu sira bele kumpri formalidade oin-oin iha fatin ida de’it – rezerva ba empreza nia naran, aprezentasaun dokumentu sira empreza nian, pedidu rejistu no habelar estatutu empreza nian sira. Bainhira simplifika formalidade hirak ne’e iha faze harii empreza no bainhira sentraliza servisu sira, balkaun úniku ne’e habadak tempu ne’ebé presiza atu loke empreza hosi loron 94 sai de’it loron 10”.

“Balkaun úniku” ida ne’e, ne’ebé refere iha Doing Business maka SERVE, Servisu Rejistu no Verifikasaun Emprezariál, iniciativa ida hosi Governu Xanana Gusmão nian, ne’ebé kria hosi Dekretu-Lei 35/2012. Gabinete SERVE nian, iha Dili, hahú funsiona iha fulan-juñu 2013. Informasaun kona-ba SERVE bele hetan iha www.serve.gov.tl.

Relatóriu Doing Business konsidera área 10 ba ninia rangkin globál hosi ekonomia idak-idak no iha mós ranking hirak ne’ebé maka hetan ba área hirak ne’e idak-idak.

Timor-Leste hadi’a maka’as tebes ninia ranking iha área “Fornesimentu eletrisidade”, hodi sa’e hosi pozisaun 44a ba pozisaun 15a, iha tempu tinan ida nia laran. Área hirak seluk ne’ebé hatudu sira nia ranking sa’e maka “Servisu ho alvará konstrusaun nian sira”, “Obtensaun kréditu nian” no “Protesaun ba Investor minoritáriu sira”. Maski iha ranking “Komérsiu entre fronteira” nian sira  tun grau rua, maibé mudansa úniku iha númeru área ida ne’e nian, hosi kedas tinan liu-ba, hatudu desida pozitivu tebes liuhosi metade kustu importasaun no esportasaun nian sira ba kontentor ida iha Timor-Leste nian.

Área hirak seluk, ne’ebé maka hetan klasifikasaun ki’ik liu no la muda durante tinan balun nia laran, mak área hirak ne’ebé hakarak mantein ranking globál Timor-Leste nian ne’ebé ki’ik, iha pozisaun 172 entre país hamutuk 189. Área hirak ne’e relasiona ho “Rejistu Propriedade”, “Kumprimentu Kontratu sira” no “Rezolusaun kona-ba insolvénsia” sira. Hanesan nasaun foun ida, ne’ebé hetan kestaun hirak kompleksu liu relasiona ho direitu propriedade no ho kuadru jurídiku ne’ebé sei nurak no iha hela evolusaun nia laran, mak ida ne’e bele kompreeende. Governu Timor-Leste nian oras ne’e dezenvolve hela baze hosi norma sira ne’ebé bele hadi’a di’ak liután área hirak ne’e iha tinan hirak tuir mai, hodi nune’e bele aselera sa’e lalais ranking globál Timor-Leste nian.

Porta-Voz Governu nian, Agio Pereira, fo parabéns ba ema hotu ne’ebé servisu iha SERVE, tanba hetan ona rezultadu hirak importante. “Governu Timor-Leste oras ne’e haka’as-an atu dudu setór privadu iha Timor-Leste la’o ba oin no atu kria reputasaun Governu nian ida ne’ebé favorese hodi harii negósiu sira. Rekoñesimentu ba ita nia progresu boot atu simplifika harii empreza sira no atu fasilita fornese eletrisidade ne’e mak hatudu atenbrani duni. Nune’e mos, iha atenbrani atu hadi’a nafatin indikadór hirak seluk. Iha nasaun foun ida, ita la bele halo buat hotu dala ida de’it, no, bainhira ita mos haka’as an hodi haree ba-iha área hirak seluk, ita laran metin katak ita hetan ona melloria hirak foun atu harii aombiente negósiu nian ida ne’ebé di’ak liu iha Timor-Leste”.

   Ba leten