Parlamentu Nasionál aprova tramitasaun urgente propostas Governu nian no avalia ezekusaun Orsamentál tinan 2023

sei publika

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=

Konsellu Ministrus aprova medidas ba dezenvolvimentu infraestruturas no obras públikas

Iha sorumutuk Konsellu Ministrus, loron 17 fulan-abríl tinan 2024, delibera desizaun lubun ida relasiona ho avansu infraestruturas no obras públikas iha nasaun ida ne’e.

Ho intensaun atu kontinua kumpre di’ak liután regra governasaun-di’ak, transparénsia no responsabilizasaun iha aktu sira ne’ebé atinje objetivus Fundu infraestrutura nian, Governu aprova mós alterasaun dahuluk ba diploma ne’ebé regula Fundu ne’e. Alterasaun ida ne’e hakarak atu estabelese medida adisionál sira hodi hadi’a efisiénsia administrativa Sekretariadu Grandes Projetus nian, hanesan órgaun apoiu tékniku no administrativu Konsellu Administrasaun. Revizaun ba diploma ne’e, aliña tuir objetivu Programa Governu Konstitusionál IX, no relevante tebes tanba ita besik aniversáriu da-10 ninia funsionamentu hanesan fundu autónomu, hafoin revizaun ne’ebé hala’o iha tinan 2016. Presiza hatene katak, diploma ne’e mós klarifika projetus ne’ebé iha relasaun ho edifísiu, embaixada no servisu konsulár Timor-Leste nian iha rai-li’ur mós elejivel hodi hetan finansiamentu husi Fundu Infraestruturas.

Iha sorumutuk hanesan, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova adjudikasaun kontratu kona-ba projetu reabilitasaun Estrada Munisipál, Pakote 2, Uatulari – Laisorulai, 0+000 – 22+000 (22 Km), iha Munisípiu Vikeke, ba Shanghai Construction Co.,Ltd, ne’ebé aprezenta proposta di’ak liu tuir avaliasaun téknika no finanseira combinada

Hafoin aprovasaun Dekretu-Lei n.15/2024, loron 20 fulan-marsu, kona-ba rejime estraordináriu aprovizionamentu liuhusi ajusta diretu kontratu públiku ba obras ne’ebé hahú laiha formalizasaun kontratuál, tuir relatóriu ne’ebé prepara husi ADN, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova obras ne’ebé sei hetan kontratu hodi kontinua no finaliza, ka hodi selu ba serbisu ne’ebé hala’o ona ho efetiva, nune’e mós ba despeza ida-idak.

Ikusliu, halo mós aprezentasaun ida kona ba projetu konstrusaun edifísiu Dili Marina Square, emprendimentu turístiku ida ne’ebé sei harii iha Bidau.

 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=

Primeiru-Ministru defende importánsia Ekonomia Azúl ba konservasaun ambientál no kriasaun oportunidade ba povu

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, partisipa iha Konferénsia “Ita-nia Oseanu” edisaun ba dala sia (9), ne’ebé hala’o iha Atenas, Grésia, husi loron 15 to’o loron 17 fulan-abríl tinan 2024. Ho nia tema “Oseanu ida ne’ebé Potensiál”, konferénsia ne’e halibur líder mundiál no reprezentantes husi organizasaun rejionál no internasionál, nune’e mós setór privadu no organizasaun naun governamentál sira. 53658651787 f117c0e578 c 300x171 Primeiru Ministru defende importánsia Ekonomia Azúl ba konservasaun ambientál no kriasaun oportunidade ba povu

Iha ninia intervensaun, iha Segmentu Altu Nivel Konferénsia nian, iha loron 16 fulan-abríl, Primeiru-Ministru ko’alia liu kompromisu Timor-Leste nian ba protesaun no sustentabilidade oseanu, no subliña importánsia ekonomia azúl ida ba país. Xanana Gusmão foka-liu ba koneksaun profunda entre Timor-Leste no oseanu, hodi rekoñese rikeza biodiversidade mariña iha país no ninia determinasaun atu konserva patrimóniu naturál ida-ne’e.

Xanana Gusmão afirma katak “oseanu sai hanesan forsa unifikadora ida ne’ebé liga nasaun no komunidade sira iha mundu tomak. Ita-nia moris, identidade no kultura sira hotu iha ligasaun ho tasi ninia luan (vastidão do mar)”. 53657933889 c50297d916 c 300x200 Primeiru Ministru defende importánsia Ekonomia Azúl ba konservasaun ambientál no kriasaun oportunidade ba povu

“Ba Timor-Leste, ami-nia relasaun ho oseanu ne’e kle’an tebes. Timor-Leste goza biodiversidade mariña ida ne’ebé labele kompara, ho espésie meti-ulun ahu-ruin liu 75% iha mundu ne’ebé moris iha ami-nia tasi”, dehan Primeiru-Ministru.

Xefe Governu reafirma kompromisu nasionál “hanesan Estadu illa ki’ik ne’ebé iha hela dezenvolvimentu”, buka “harii Ekonomia Azúl ida atu ami bele konserva ami-nia ambiente no fó oportunidade ba ami-nia povu”. Atu alkansa objetivu ida-ne’e, Governu [Timor-Leste] halo hela esforsu tomak hodi dezenvolve Polítika no Planu Asaun ida ba Ekonomia Azúl – Inisiativa ida ne’ebé [Primeiru-Ministru] rasik maka sei halo supervizaun”.

Xanana Gusmão esplika katak Planu ne’e sei inklui Loke tan Áreas Marítimas Protejidas hodi konserva biodiversidade no fatuk ka ai-horis tasi, kria parké mariñu nasionál ida iha Ataúru ba protesaun sustentavel ba ninia vida mariña, dezenvolvimentu Sentru Edukasaun Mariña ida atu aumenta literasia tasi entre povu, medidas kontra peska ilegál no hamenus poluisaun tanba plástiku iha tasi.

Xefe Governu ne’e apela mós presiza iha “kooperasaun globál no parseria signifikativa ne’ebé promove liuhusi asaun konkreta no urjente sira” hodi hasoru dezafiu tasi no konklui ninia intervensaun, nia afirma katak “ita depende ba oseanu no oseanu mós depende ba ita!”

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=

Ministériu Edukasaun sei avansa ho faze daruak husi testes ba Bolsa Kandidatus Profesores hodi promove kualidade ensinu nasionál

Konsellu Ministrus, iha reuniaun loron 17 fulan-abríl tinan 2024, hato’o ninia apresiasaun pozitiva kona-ba realizasaun faze daruak husi testes ba Bolsa Kandidatus Profesores, hafoin aprezentasaun ba rezultadu faze dahuluk nian husi Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares. Medida ida-ne’e, implementa husi Ministériu Edukasaun, ho nia tema “Hamutuk Ita Harii Ita-Nia Nasaun, Liuhusi Edukasaun ida ne’ebé Kualidade”. Ministériu Edukasaun sei avansa ho faze daruak husi testes ba Bolsa Kandidatus Profesores hodi promove kualidade ensinu nasionál

Faze dahuluk husi teste eskritu eletróniku ba Bolsa Kandidatus Profesores ne’e, hala’o husi loron 15 fulan-marsu to’o loron 16 fulan-abríl tinan 2024, ho objetivu hodi selesiona kandidatus atu prienxe totál vaga kandidatus 2400, iha ne’ebé kandidatu profesores bele rekruta ho fasil, tanba sira hatudu ona katak sira kumpre rekizitu ne’ebé lei husu/ezije.

Husi kandidatu 111273 ne’ebé hala’o ezame, rejista de’it 568 maka liu/pasa. Sei hala’o tan teste ba faze daruak hodi kompleta vaga ne’ebé sei falta, to’o 2400.

Iha serimónia abertura teste eskritu eletróniku ne’e, Ministra Edukasaun hateten tan katak, Governu kompromete atu promove kualidade hanorin iha Timor-Leste, ne’ebé sai hanesan prioridade ida iha Programa Governu Konstitusionál IX, no elementu importante ida ba dezenvolvimentu nasionál. Nia subliña tan katak hanorin ho kualidade ne’e depende ba profesores ne’ebé kualifikadu no dedikadu atu inspira no motiva alunu sira.432980057 269525112870491 2501233776458166890 n 300x200 Ministériu Edukasaun sei avansa ho faze daruak husi testes ba Bolsa Kandidatus Profesores hodi promove kualidade ensinu nasionál

Iha okaziaun hanesan, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, foka-liu ba importánsia sistema transparente ida iha kontratasaun funsionárius no afirma katak, Governu la’o tuir dalan loos no transparente hodi selesiona timoroan sira ne’ebé kapasitadu atu eduka labarik sira no halo sira sai sidadaun ne’ebé di’ak.

Prosesu teste eletróniku ida-ne’e reprezenta marku signifikativu ida ne’ebé hatudu esforsu hamutuk husi Governu, Ministériu Edukasaun, Komisaun Funsaun Públika no sosiedade sivíl. Ne’e hanesan prosesu ida ne’ebé loke oportunidade foun ba karreira profesores no hatudu kompromisu Governu nian ne’ebé atu kontinua hadi’a sistema edukasaun nasionál.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=

Vise-Primeiru-Ministru simu podér tomak hodi asina planu kooperasaun ekonómika no komersiál durante Konferénsia Ministeriál Fórum Makau ba da-6

Hanesan parte husi preparasaun ba Konferénsia Ministeriál Fórum Kooperasaun Ekonómika no Komersiál ba da-6 entre Xina no País sira Lian Portugés (Fórum Makau), Konsellu Ministrus, iha sorumutuk loron 17 fulan-abríl tinan 2024, delibera ona hodi fó podér tomak ba Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, hodi asina Planu Asaun ba Kooperasaun Ekonómika no Komersiál (2024-2027) durante eventu ne’e, ne’ebé marka ba loron 21 to’o 23 fulan-abríl tinan ida-ne’e, iha Makau, Rejiaun Administrativa Espesiál Xina. Vise Primeiru Ministru simu podér tomak hodi asina planu kooperasaun ekonómika no komersiál durante Konferénsia Ministeriál Fórum Makau ba da 6

Planu Asaun ida-ne’e ho objetivu atu dinamiza kooperasaun ekonómika no komersiál entre país partisipantes Fórum Makau nian. Entre áreas atuasaun ne’ebé define maka kooperasaun intergovernamentál, interkámbiu ho organizasaun internasionál sira, komérsiu no investimentu, dezenvolvimentu, setór kulturál no umanitáriu, nune’e mós papél Plataforma Makau no preparasaun ba Konferénsia Ministeriál tuirmai.

Konferénsia Ministeriál Fórum Makau ba da-6 ne’e, sei hala’o eventu prinsipál oioin, inklui Serimónia Abertura, Konferénsia Ministeriál, Serimónia Asinatura Planu Asaun ba Kooperasaun Ekonómika no Komersiál (2024-2027) no Enkontru ho Emprezárius husi Xina no País Lian Portugés sira. Konferénsia Ministeriál ne’e foka liu ba identifikasaun ba áreas prinsipál kooperasaun ekonómika no komersiál entre Xina no País Lian Portugés sira iha tinan tolu tuirmai, aleinde dinamiza papél Makau nian hanesan Plataforma Servisu ba Kooperasaun Komersiál entre país sira ne’e. Vise Primeiru Ministru simu podér tomak hodi asina planu kooperasaun ekonómika no komersiál durante Konferénsia Ministeriál Fórum Makau ba da 6

Fórum Makau ne’e estabelese ona iha tinan 2003, no sura mós ho partisipasaun husi País Lian Portugés sia: Angola, Brazíl, Kabuverde, Giné-Bisau, Giné Ekuatoriál, Mosambike, Portugál, Saun Tomé e Prinsípe, no mós Timor-Leste. Husikedas ne’ebá, realiza ona edisaun lima Konferénsia Ministeriál no Sorumutuk Estraordinária Ministeriál nian, hodi promove kooperasaun multilaterál iha área oin-oin. Vise Primeiru Ministru simu podér tomak hodi asina planu kooperasaun ekonómika no komersiál durante Konferénsia Ministeriál Fórum Makau ba da 6

Durante sorumutuk ne’e, membrus Konsellu Ministrus aprova mós projetu Rezolusaun Governu kona-ba Rejimentu Konsellu Ministrus, ne’ebé aprezenta husi Ministrus Prezidénsia Konsellu Ministrus ein-ezersísiu, Adérito Hugo da Costa.

Rejimentu Konsellu Ministrus hanesan instrumentu jurídiku ida ne’ebé esensiál ba organizasaun no funsionamentu di’ak Governu nian, hanesan órgaun kolejiál. Instrumentu ida ne’e ho objetivu atu dixiplina organizasaun no funsionamentu sorumutuk ordinária no estraordinária Konsellu Ministrus nian, nune’e mós hodi regula prosedimentu lejizlativu Governu Konstitusionál IX, atubele estabelese koordenasaun ida ne’ebé efikás entre membrus Governu oioin, ba interese atuasaun governativa rasik, ne’ebé hakarak atu sai lais no efisiente.

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova tema “Hametin Instituisaun Estadu Hodi Serbí Povu” ba komemorasaun loron 20 fulan-maiu tinan 2024.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=

Governu aprova alterasaun lejizlativa kona-bá saúde públika no fiskalizasaun alimentár

Konsellu Ministrus, iha sorumutuk loron 17 fulan-abríl tinan 2024, aprova ona alterasaun lejizlativa ida kona-ba AIFAESA, I.P., ho objetivu atu halo klarifikasaun ba atribuisaun sira kona-ba saúde públika no fiskalizasaun alimentár.  Governu aprova alterasaun lejizlativa kona bá saúde públika no fiskalizasaun alimentár

Ho kriasaun Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste, ne’ebé ho misaun atu estabelese laboratóriu nasionál referénsia ida ho atribuisaun atu halo teste laboratoriál espesializadu, importante tebes atu otimiza rekursus materiais no umanus, hodi garante artikulasaun ida ne’ebé efisiente iha ezekusaun ba atribuisaun no responsabilidade institutu rua ne’e nian. 401720156 741015008067834 8942545088065377869 n 300x225 Governu aprova alterasaun lejizlativa kona bá saúde públika no fiskalizasaun alimentár

Iha kontestu ne’e, alterasaun lejizlativa ida-ne’e esklarese katak Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste, nu’udar laboratóriu nasionál referénsia, ne’ebé iha responsabilidade atu rekolla amostra sira no hala’o teste laboratoriál kona-ba saúde públika no alimentár. AIFAESA sei hetan kompeténsias seluk hodi halo inspesaun no fiskalizasaun, nune’e reforsa papél entidade ida-idak iha protesaun saúde no seguransa ba sidadaun sira. 62084030 757162781345930 7294764728327340032 n 300x225 Governu aprova alterasaun lejizlativa kona bá saúde públika no fiskalizasaun alimentár

Konsellu Ministrus delibera mós hodi fó-orden ba Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Interiór atu estabelese ekipa konjunta atu halo asaun kontrolu no fiskalizasaun ho objetivu atu kombate kontrabandu no falsifikasaun produtus tabaku iha nasaun ne’e. 75282242 845056039223270 1039590477445201920 n 300x200 Governu aprova alterasaun lejizlativa kona bá saúde públika no fiskalizasaun alimentár

Misaun prinsipál husi ekipa hirak ne’e mak sei atua kontrabandu no falsifikasaun ba produtus tabaku, nune’e kontribui hodi proteje ba saúde públika, no garante iha kumprimentu ba norma legál no regulamentár sira ne’ebé bele aplika nune’e mós garante pagamentu ba impostu no taxa ne’ebé loloos.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 17 fulan-abril tinan 2024

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 17 fulan-abril tinan 2024

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, no bazeia ba projetu ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, aprova ona projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n. 26/2016, loron 29 fulan-juñu, kona-ba AIFAESA, I.P.

Ho kriasaun Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste, ne’ebé ho misaun atu estabelese laboratóriu nasionál referénsia ida ho atribuisaun atu halo teste laboratoriál espesializadu, importante tebes atu otimiza rekursus materiais no umanus, hodi garante artikulasaun ida ne’ebé efisiente iha ezekusaun ba atribuisaun no responsabilidade institutu rua ne’e nian. Signifika katak, Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste, hanesan laboratóriu nasionál referénsia, atu rekolla amostra sira no hala’o teste laboratoriál kona-ba saúde públika no alimentár, enkuantu AIFAESA sei atribui kompeténsia sira seluk hodi halo inspesaun no fiskalizasaun.

*****

Konsellu Ministrus delibera ona hodi fó podér tomak ba Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste, Francisco Kalbuadi Lay, hodi asina Planu Asaun ba Kooperasaun Ekonómika no Komersiál (2024-2027), iha Fórum Makau, iha loron 22 fulan-abríl tinan 2024.

Ninia objetivu mak atu dinamiza kooperasaun ekonómika no komersiál ne’ebé di’ak liu entre Países Partisipantes Fórum Makau nian, Planu Asaun ne’e define área kooperasaun ida-ne’e ba nivel intergovernamentál no interkámbiu ho organizasaun internasionál sira, komérsiu no investimentu, dezenvolvimentu, setor kulturál no umanístika, Plataforma Makau no ba preparasaun Konferénsia Ministeriál tuirmai.

*****

Konsellu Ministrus mós delibera hodi fó-orden ba Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Interiór atu estabelese ekipa konjunta atu halo asaun kontrolu no fiskalizasaun ho objetivu atu kombate kontrabandu no falsifikasaun produtus tabaku.

Medida ida ne’e, konsidera iha importánsia atu garante seguransa no kualidade produtus, tantu alimentár no la’ós alimentár, nune’e mós ho objetivu atu kombate kontrabandu no falsifikasaun ba produtu tabaku. Objetivu prinsipál maka atu asegura protesaun saúde públika, garante iha kumprimentu ba norma legál no regulamentár sira ne’ebé bele aplika no garante pagamentu impostu no taxa ne’ebé tenke selu husi ajente ekonómiku sira.

*****

Konsellu Ministrus mós aprova projetu Rezolusaun Governu kona-ba Rejimentu Konsellu Ministrus, ne’ebé aprezenta husi Ministrus Prezidénsia Konsellu Ministrus ein-ezersísiu, Adérito Hugo da Costa.

Rejimentu Konsellu Ministrus ne’e hanesan instrumentu jurídiku ida ne’ebé esensiál ba organizasaun no funsionamentu di’ak Governu nian, hanesan órgaun kolejiál. Instrumentu ida ne’e ho objetivu atu dixiplina organizasaun no funsionamentu sorumutuk ordinária no estraordinária Konsellu Ministrus nian, nune’e mós hodi regula prosedimentu lejizlativu Governu Konstitusionál IX, atubele estabelese koordenasaun ida ne’ebé efikás entre membrus Governu oioin, ba interese atuasaun governativa rasik, ne’ebé hakarak atu sai lais no efisiente.

*****

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n. 13/2016 loron 18 fulan-maiu atu Regulamenta Fundu Infraestruturas, ne’ebé aprezenta husi Ministru Planeamentu no investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa.

Ho intensaun atu kontinua kumpre di’ak liután regra governasaun-di’ak, transparénsia no responsabilizasaun iha aktu sira ne’ebé atinje objetivus Fundu nian, Dekretu-Lei ida ne’e hakarak atu estabelese medidas adisionál hodi hadi’a efisiénsia administrativa Sekretariadu Grandes Projetus nian, hanesan órgaun apoiu tékniku no administrativu Konsellu Administrasaun, antes ne’e, Fundu ne’e halo operasaun hanesan fundu autónomu durante dékada ida, hafoin revizaun ne’ebé hala’o iha tinan 2016, hodi hala’o revizaun pontuál ida ba diploma ne’ebé regulamenta nia, nune’e bele aliña ho objetivus ne’ebé hatuur ona iha Programa Governu Konstitusionál IX. Diploma ne’e mós klarifika katak projetus ne’ebé iha relasaun ho edifísiu, embaixada no servisu konsulár Timor-Leste nian iha rai-li’ur mós elejivel hodi hetan finansiamentu husi Fundu Infraestruturas.

*****

Konsellu Ministrus delibera hodi aprova adjudikasaun kontratu kona-ba projetu reabilitasaun Estrada Munisipál, Pakote 2, Uatulari – Laisorulai, 0+000 – 22+000 (22 Km), iha Munisípiu Vikeke, ba Shanghai Construction Co.,Ltd, ne’ebé aprezenta proposta di’ak liu tuir avaliasaun téknika no finanseira kombinada

*****

Hafoin aprovasaun Dekretu-Lei n.15/2024, loron 20 fulan-marsu, kona-ba rejime estraordináriu aprovizionamentu liuhusi ajuste diretu kontratu públiku ba obras ne’ebé hahú laiha formalizasaun kontratuál, tuir relatóriu ne’ebé prepara husi ADN, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova obras ne’ebé sei hetan kontratu hodi kontinua no finaliza, ka hodi selu ba serbisu ne’ebé hala’o ona ho efetiva, nune’e mós ba despeza ida-idak.

*****

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, halo aprezentasaun ida kona-ba rezultadus husi teste ba Bolsa Kandidatu Profesores.

Teste ne’ebé hala’o husi loron 15 fulan-marsu to’o loron 16 fulan-abríl tinan 2024, ho objetivu hodi selesiona kandidatus atu prienxe totál vaga kandidatus 2400, iha ne’ebé kandidatu profesores bele rekruta ho fasil, tanba sira hatudu ona katak sira kumpre rekizitu ne’ebé lei husu/ezije.

Husi kandidatu 111273 ne’ebé hala’o ezame, rejista de’it 568 maka liu/pasa. Sei hala’o tan teste ba faze daruak hodi kompleta vaga ne’ebé sei falta.

*****

Konsellu Ministrus rona aprezentasaun husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, kona-ba projetu Dili Marina Square.

*****

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova tema “Hametin Instituisaun Estadu Hodi Serbí Povu” ba komemorasaun loron 20 fulan-maiu tinan 2024. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=

Vizita Apostólika Sua Santidade, Papa Francisco, mai Timor-Leste

http://timor-leste.gov.tl/?p=37229&n=1&lang=tp
url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian

Tuku 09.30, Palásiu Governu
url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=

Primeiru-Ministru Remata Vizita iha Reinu Unidu no sai ba Gresia atu Partisipa iha Konferénsia “Ita Nia Tasi”

Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, remata nia vizita ofisial ba Reino Unido, ne’ebé halao husi loron 11 to’o 14 fulan-abril tinan 2024, hafoin sai ba Atenas, Grésia, iha ne’ebé nia partisipa iha edisaun da-60 husi Konferénsia “Ita-nia Tasi”, iha loron 15 to’o 17 fulan-abril. Depois, antes fila mai Timor-Leste, Xefe Governu sei partisipa iha abertura Bienal de Veneza nian, iha Itália.

 

La kleur tan sei publika versaun tetun kompleta, entretanto bele haree versaun portugés iha linkk tuirmai: http://timor-leste.gov.tl/?p=37264&n=1&lang=pt

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=