Konferénsia Da-X Xefe Estadu no Governu CPLP nian iha Díli Remata

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Porta-Vóz Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, loron 25 fulan Jullu tinan 2014

Konferénsia Da-X Xefe Estadu no Governu CPLP nianiha Díli Remata

Pontu aas hosi Simeira Komunidade Nasaun Lian Portugés (CPLP) nian ne’ebé hala’o iha Díli, iha loron 23 fulan-Jullu, konferénsia ba Da-X Xefe Estadu no Governu CPLP nian. Reprezenta hosi  Estadu-membru sira maka hanesan tuir mai ne’e: Angola, Brasil, Cabo Verde, Guiné-Bissau, Moçambique, Portugal, São Tomé e Príncipe no Timor-Leste.

Konferénsia ne’e hili Taur Matan Ruak, Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian nu’udar Prezidente ba Konferénsia Xefe no Governu CPLP ba tinan rua oin mai.

Ho tema “CPLP no Globalizasaun”, konferénsia ne’e rekoñese duni nesesidade ida atu dezenvolve estratéjia kooperasaun ekonómika no emprezariál no atu identifika mekanizmu apoiu sira ba investimentu no ba negósiu iha komunidade nia leet atu estimula insersaun  CPLP nian iha kontestu Globalizasaun.

Adezaun Guiné Equatorial hanesan membru dasiak Komunidade nian hetan aprovasaun no simu estatutu nu’udar observadór hamutuk ho Geórgia, Namíbia, Japão no Turquia.

Konferénsia  rekoñese asisténsia téknika no finanseira ne’ebé Timor-Leste fó ba Guiné-Bissau, no apoiu sira-ne’e fó-fatin ba resensiamentu eleitorál ida-ne’ebé natoon no kontribui duni ba prosesu eleitorál ida ne’ebé livre no justu.

CPLP  ofisiálmente hatete mós katak hein  atu delimitasaun fronteira tasi nian sira entre Austrália no Timor-Leste sei halo tuir prinsípiu direitu internasionál no Konvensaun Nasoens Unidas nian kona-ba Direitu Tasi nian.

Konferénsia hakotu ho asinatura Deklarasaun Díli, ne’ebé hatete katak, desizaun ne’ebé foti husi delegadu sira  to’o ona rohan hodi felisita autoridade Timor-Leste nian “ba ninia organizasaun ne’ebé di’ak tebetebes” no ho votu agradesimentu ida “ ba akollimentu no ospitalidade ne’ebé fó ba partisipante sira hotu iha Konferénsia da-X Xefe Estadu no Governu Komunidade País Lian Portugueza nian”.

   Ba leten