Istóriku Primeirus-Ministrus


Portál Governu fó sai tiha ona iha fulan-marsu tinan 2010, hosi Governu Konstitusionál IV, lidera hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, ne'ebé harii ona sítiu ofisiál Governu Timor-Leste nian ne'e. Tanba ne'e, la eziste informasaun detallada kona-ba Primeiru-Ministru sira ne'ebé hosi Governu uluk nian.
Iha Governo/Arkivu Istóriku bele haree Istória husi Governu, eleisaun jeral no lejislatura sira hotu.

VII Governu Konstitusionál

Mensajen Sua Exelênsia Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão

Mehi Boot, Dezafius ka Sasadik Boot

Timór-oan sira loron ida mehi katak sira mós sei sai livres no independentes i sira bele duni halo mehi ne’e sai realidade.

Ohin-loron timór-oan sira mehi kona-ba dezenvolvimentu nasionál. Sira mehi katak sei iha Paíz ida ne’ebé moris hakmatek no hamriik metin, mehi kona-ba sosiedade ida ne’ebé moris di’ak no iha justisa, mehi kona-ba kondisoens moris ne’ebé di’ak liu i ho kresimentu ekonómiku ne’ebé bele hakmaan sira nia térus tanba moris-kiak.

Iha Governu ida ne’ebé ho onra ha’u kaer ne’e, halo parte mane-maluk no feto sira ne’ebé prontu atu transforma dezafius hirak ne’e sai oportunidades ba Páz no Dezenvolvimentu.

Kompromisu ida ne’e, ne’ebé kona-ba dezenvolvimentu, hatuur metin ba iha elementus fundamentais governasaun nian tolu: Diálogu ka koalia ba malu, Konfiansa ka fiar malu no Vizaun Estratéjika katak bele haré dook ba oin, ba futuru.

Ukun liuhusi diálogu ho partidus politikus, ho ajentes ekonómikus, ho sosiedade sivíl, ho sidadauns tomak i, klaru, ho Órgauns Soberania sira seluk. Governu konta ho partisipasaun konstrutiva ema hotu-hotu nian, ba dezenvolvimentu Timór-Leste.

Ukun ho konfiansa, katak buat ne’ebé impera ka manda mak valores direitus sívikus no umanus, tolerânsia no respeitu, prinsípius boa governasaun no transparênsia, ho ema hotu tenke hakru’uk ba Lei. Konfiansa mai hametin liután Instituisoens Demokrátikas no tulun sira kumpri didi’ak sira nian misaun, nu’udár promotoras estabilidade, unidade no bein-estár iha Timór-Leste.

Ukun ho vizaun estratéjika, katak investe ba iha rekursus umanus, iha infra-estruturas, iha dezenvolvimentu agríkola no rurál, iha dezenvolvimentu setór privadu no iha promosaun ba investimentu externu. Só ho vizaun, mak ita sei bele dezenvolve polítika kresimentu ekonómiku ne’ebé loke dalan ba kriasaun empregu, aumentu rendimentus no hamenus dependênsia ba rai-li’ur kona-ba beins-esensiais, hadi’a liután prestasaun servisus esensiais ba populasaun no jere ho matenek no kuidade rekursus naturais Timór-Leste nian.

Ha’u hakarak saúda maluk sira hotu, liuhusi espasu ka fatin ida ne’e, hodi hato’o mós konta kona-ba ami nia responsabilidades, ami nia kompromisus, no ami nia hakarak atu bele hakbesik liután ba Povu, liuhusi auskultasaun ka buka rona no hatene i diálogu permanente.

Timór-Leste hetan ona nia fatin rasik iha mundu rai-klaran, liuhusi nia pasadu istóriku, ne’ebé markadu ka hatadak ho susar no térus no mós solidariedade Internasionál. Oras ne’e ami hakerek daudaun pájinas kona-ba futuru, futuru ida ke di’ak liu ba jerasaun sira tuir mai, futuru ida ne’ebé ita hotu bele haklaken:

 

Timór-Leste, Paíz ida ne'ebé vale duni atu ita mehi!


Kay Rala Xanana Gusmão

   Ba leten